Autonoomse sõidukisüsteemi ehitamine nõuab paljusid osi, kuid üks on olulisem ja vaieldavam kui teine. See oluline komponent on lidari andur.
See on seade, mis tajub ümbritsevat 3D -keskkonda, eraldades ümbritsevasse keskkonda laserkiire ja saades peegeldunud tala. Isesõitvaid autosid, mida testitakse tähestik, Uber ja Toyota, sõltuvad Lidarile suuresti, et aidata neil leida üksikasjalikel kaartidel ning tuvastada jalakäijaid ja muid sõidukeid. Parimad andurid näevad mõne sentimeetri üksikasju 100 meetri kaugusel.
Isesõitvate autode turustamise võistlusel peab enamik ettevõtteid Lidarit hädavajalikuks (Tesla on erand, kuna see tugineb ainult kaameratele ja radarile). Radariandurid ei näe madala ja ereda valguse tingimustes palju detaile. Eelmisel aastal kukkus Tesla auto traktori haagisesse, tappes oma juhi peamiselt seetõttu, et Autopiloti tarkvara ei suutnud haagise keha eredast taevast eristada. Toyota autonoomse juhtimise asepresident Ryan Eustice ütles mulle hiljuti, et see on “avatud küsimus”-kas vähem arenenud isesõitmissüsteem võib ilma selleta korralikult toimida.
Kuid isesõitv tehnoloogia areneb nii kiiresti, et tekkiv tööstus kannatab radari mahajäämuses. LiDAR -andurite valmistamine ja müümine oli varem suhteliselt nišiettevõte ja tehnoloogia polnud piisavalt küpsed, et olla miljonite autode tavaline osa.
Kui vaatate tänaseid isesõitvaid prototüüpe, on üks ilmne probleem: LiDAR-andurid on mahukad. Seetõttu on Waymo ja Alphabeti isesõitvate üksuste testitud sõidukite peal hiiglaslik must kuppel, Toyota ja Uberi kohvi suurus on aga lidar.
Lidari andurid on ka väga kallid, makstes tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid dollareid. Enamik testitud sõidukeid oli varustatud mitme lidariga. Nõudlus on muutunud ka probleemiks, hoolimata suhteliselt väikesest arvu testveokite arvust.
Postiaeg: APR-03-2022
